Mõned pajakindad.

Telliti paar paari pajakindaid. Materjali- ja värvivaliku osas nõudmisi polnud. Mingid tumedamad ehk, oli arvamus. Et oleks valikut, õmblesin rohkem, kui paar paari. Õmmeldud nii, nagu kirjas selles õpetuses.
Kolm paari said pikema "varrega", kaks paari lühemaga.
Pikemad kidad.


Pika "varrega" kindad. Pealis suuremummulisest puuvillasest kangast, peopesa teksakangast. Peopesas paks tööstuslik vatiin, läbi tepitud.

Tripid said valged, kandid toonivõrra tumedamast roosast kangast, kui kangalolevad mummud. Siin näha peopesatepingud.

Teine paar.

Puuvillasest ploomidaga kangast. Seekord "õnnestus" kangas paigutada nii, et ploomid kasvavad maast taeva poole, kätte pannes pöörduvad õigetpidi. Õnneks on kangas selline, et eriti ei häiri.

Kandid helerohelised, peopesas teksakangas, läbi tepitud.

Kolmas paar.

Peopesas taaskord teksakangas, läbi tepitud.

Kangas kirju, kandid tegin helerohelised. Oleks võinud teha ka oranžid, kuid roheline kandikangas oli juba varasemast välja lõigatud ja olemas, kasutasin seda.

Neljas paar lühemad.

Sinisest roosidega kangast. Kandid punased.

Peopesas sinine tööriiete valmistamiseks kasutatav kangas. Tepingud punased.

Viimane ehk viies paar.

Need kindad said kõige värvilisemad. Nii kirjud, et ei paista pildil hästi väljagi.

Nendel kinnastel peopesa tumesinisest teksakangast, tepingud tegin helerohelised.

Kandid said ka helerohelised.

Meil kasvab hoovis kindapuu.

Üksteise otsa virnastatud.

Põõsa alla laotatuna.

Katsetasin selles postituses pildiallkirjade lisamist. Ei meeldi mulle, et raamid lähevad liiga suureks (liiga pikk tekst). Edaspidi kirjutan nii, nagu alati :)

Kotid kingituseks.

Tütar oli kutsutud järjekordsele sünnipäevale. Sõbranna sai 12-aastaseks.
Kuna minu lemmiktegevus on õmblemine, sai ka seekord kingitus õmmeldud.
Mõtlesin ja nuputasin, et mida kingituseks teha. See väljamõtlemine on minu arvates üks kõige raskem töö.
Esimese asjana tuli mõttesse õmmelda pinal. Pinalit läheb ju alati vaja.
Hiljuti ostsin Põlva Kaubamajast ühe armsa kanga. Linnukesed sinepikollasel taustal. Valisin üheks kangaks linnukestega kanga, lisaks sobis üks pruunikal taustal roosidega kangas.
Pinal sai selline. Õmmeldud nii, nagu kirja pandud selles õpetuses. Ühelt poolt.

Teiselt poolt.

Kuna kangas on suhteliselt suuremustriline, "sõi" väike pinal mustri ära. Soovisin esmalt õmmelda pisikese kosmeetikakoti, kuid loobusin ja õmblesin teiseks esemeks veidi suurema koti, et ikka kanga muster ka veidi välja tuleks.
Ühelt poolt:

Teiselt poolt:

Selle kotiga juhtus veel selline lugu, et kott oli praktiliselt valmis (küljed veel kokku õmmelda), kui avastasin, et olin unustanud lukule kelgu külge panna (kasutasin meetrilukku). Nali missugune! Harutasin luku ühest otsast lahti ja õnneks sain niiviisi kelgu paigaldatud. Loodetavasti ei hakka nüüd seal miskit lahti hargnema.
Mõlemale kotile sai ühesugune lilleline vooder sisse.

Kõrvuti saab suurustest veidi aimu.

Mõtlesin, et üks suurem kott kuluks ka tütarlapsele marjaks ära. Kuna olin vahetult enne seda näinud netis just seda pilti, kasutasin ideed ja tegin sarnase koti. Koti põhimaterjaliks on õhuke teksamaterjal (püksid). Lõikasin välja tükid 40(kõrgus)X41(laius). Originaalõmblused sai ilusasti alles jätta, materjal ei hakanud "lainetama", nagu vahel juhtub, kui lõikad pükstel ühe külje lahti ja soovid kangast suure tükina kasutada.
Kott sai selline:

Et tasku oleks vahvam ja sobiks paremini puuvillaste kangastega kokku, sai ülemist äärt veidi kaunistatud.

Netis nähtud kotil olid küll puuvillase kanga triibud vasakul ja tasku paremal, kuid mina ei mõelnud asja läbi ja õmblesin vastupidi, sest nii tundus sobilikum olevat. Hiljem küll taipasin, et kui kott on (vasakul) õlal, siis triibud jäävad nö. selja taha. Kuid eeliseks sedapidi-variandi puhul on see, et saab kohe pista käe kotitaskusse, kui kott on õlal. Puuvillased triibud on õmmeldud teksakanga peale.
Kotile sai sisse korralik vooder ja pükste teine tasku sai voodri külge õmmeldud. Voodriks üks kodusolnud (materjaliks kõrvele tõstetud) kardin, mis oli värvi poolest sobilik- sinepikarva. Koti sangad olid enne kokkuõmblemist 12 cm laiused ribad, sangad õmblesin 5 cm laiuste teksaribade vahele, teppisin pealt, ühendasin algul riba sisemise osa koti külge, keerasin ääre tagasi ja õmblesin välimise riba koti paremale poole. Nii jäid kõik õmblused kohe puhtad. Praktiliselt kantisin ülemise serva.

Põhja alt jooksid triibud kenasti kokku (no sobitasin kokku).

Kogu komplekt sai selline.

Üritasin kotti ka rippuvasse asendisse sättida. Sai üks naljakas pilt.

Kingisaaja jäi kingitusega väga rahule. Kui ma oma lapsele sünnipäevapeole järele läksin, siis sünnipäevalaps tänas ja kallistas mind. Ütles, et eriti meeldis talle see suur kott. Nii tore, kui kingitus tõi rõõmu!
Peagi on ühel sõbrannal veel üks sünnipäev tulemas :)

Öökullipadi tütrele.

Kui ma siin mõned kuud tagasi õmblesin tütre sõbrannadele sünnipäevaks need öökullipadjad- padi 1 ja padi 2, siis avaldas ka tütar soovi omale sarnane padi saada. Ütlesin talle, et kui enne ei jõua, siis sünnipäevaks saad. Tütar polnud sellega eriti rahul, sest sünnipäevani oli enam kui kuu aega veel. Kuid läkski nii- padi sai valmis alles sünnipäevaks.
Nüüdseks on selle padjaga juba üle kuu aja mängitud ja magamise ajal kaissu võetud ning seetõttu on padi ka omajagu loppi juba vajunud. Otsustasin, et teen siiski mõne pildi noh nii ajaloo mõttes.

Silmad said sellel öökullil türkiissinised. Ripsmed läksid meelest seekord.

Kõhu peal tasku, taskule aplitseerisin tütre eesnimetähe- S. Fotol pole seda küll väga hästi näha. Vaadates eelmisi öökullipatju, avastasin, et olen ka pähe unustanud lipsukese panna. Tütar pole seda õnneks märganud :) Patjade täidiseks on kasutatud vatiinijääke, kuid vaadates seda muhklikku patja, mõtlen, et parem oleks ehk kerakiud.